Julm!

See ei ole normaalne, et siuke asi juhtus. Õõh. Jõhker.
Suht magamata olen ka. Räme.
Vähemalt ei ole midagi kõigehullemat, aga isa helistas kellelegi ja rääkis, et arst oli öelnud, et need õmblused võivadki veel kõigehullema asja teha, kuna neid on lihtsalt NII palju. Julm. Tuju on .. PAHA. Öösel oli loomulikult palju halvem, kuna ma tõesti kartsin hullemat.. ja kui veel vanemad Tallinna läksid, siis oli eriti rõve.. üksinda kodus ja midagi teha ega mõelda ei osanud. Magama ju ka ei jäänud. Fakk.
Võiks korda saada kõik.